Sauna värskenduskuur

Selle suve teisel poolel sai ette võetud väike värskendus sauna eesruumis. Tegelikult pidasin selleks plaani juba üsna pikalt, sest ruum oli ikka pehmelt öeldes inetu ja kola täis, aga lõpuks jõudsin tegudeni alles augustis. Tegelikult muidugi on see värskendus ainult kosmeetiline, sest seal on kaks suurt probleemi, mida pelgalt uus värvikiht ei lahenda. Nendeks on välisuks ja küttekolle. Pesuruumides on keris ja see teeb oma töö veel ära, aga eesruumis olev pliit ei kannata juba üle 10 aasta kütmist ja see on valdavalt kola jaoks. Iseenesest on plaan kogu küttesüsteem niimoodi ringi teha, et lammutada see pliit täielikult ära ja sinna asemele panna selline kaminahi, mis kütaks ära nii eesruumi kui ka leiliruumi, aga see ei ole hetkel prioriteetide nimekirjas just esimene töö…

See on tegelikult juba koristatud variant, isegi vakstu vahetasin ära remondi käigus 😀

No ja teine suur probleem on see, et välisuks ei kannata absoluutselt kriitikat ja käib mulle ilgelt pinda. Ma ei ole veel päriselt loobunud ideest, et see ikkagi lähiajal välja vahetada, aga selleks tuleb enne ära lammutada ukse ees olev kivitrepp. Tegelikult just selles trepist probleemid alguse saavadki, sest trepp on kõrgem kui vundament (!), mis tähendab, et tegelikult paistab see uksealune lihtsalt läbi ja talvel sajab lumi sisse, nii et isegi kui küttekolle vahetada, siis pole maailma kütmisel erilist mõtet ja seega on minu meelest ikkagi hädavajalik see uks esimesena vahetada. Aga no see kivitrepi lammutamine noh…

Ma isegi ei vaevunud seda värvima, sest olen optimistlik, et see uks kauaks ei jää..

Aga kui nüüd neist kahest negatiivsest asjast mööda vaadata, siis tegelikult sain ikkagi eesruumi palju ilusamaks kui enne. Esiteks oli seal enne palju kola, mille ära koristasime (aga mis kindlasti ajapikku sinna tagasi hiilib, hahaa) ja teiseks siis värvisin ära nii seinad kui lae. Lagi oli enne kärtsroosa (!) ja seinad rohelised. Ning siis veidi puhasasin ka meie palkseina, aga kuigi see pildilt näeb päris hea välja, siis tegelikkuses ta ikkagi väga hea ei saanud, sest selleks oleks pidanud sinna megalt effortit sisse panema, mida ma ei viitsinud… Vahetasin muidugi ka kardinapuu, kardinad ja diivanikatte ning need aitasid ka üldmuljet väga palju parandada. Kardinad olid varem lastetoas, kuid ma polnud nendega kunagi päriselt rahul. Nüüd saunas on nad seinavärviga perfect match ja stiililiselt sobivad ka minu arvates väga hästi. Remondi käigus lagunes ära muideks meie laelamp ja see tuleks uus hankida, kui viitsiks, ning ka seinaliistud võiksid kunagi tulla, aga kaugelt vaadates väga ei häiri kah.

Sauna eesruum täidab meil osaliselt ka väli/suveköögi funktsiooni. Ammustel aegadel, kui toas veel elektripliiti ei olnud, siis oligi just sauna eesruumis elektripliit, mille jaoks tuli sisse tööstusvool ja kus siis sai hädapärast süüa teha. Kui saime tuppa elektripliidi, siis jäi vana pliit sinna lihtsalt sisse. Juba Tartusse ostsime endale suure sügavkülma marjade, mooside jm varude jaoks ning kuna sellele toas head kohta pole, siis sai ka see sauna tõstetud. Eelmisel kevadel saunakoristuse käigus lasin abikaasal teha mõnede tarvikute jaoks ühe riiuli ja sel aastal siis tegime sellise lükke, et tõime “köögi”seina uue juhtme sügavkülma jaoks, et see ei peaks enam pikendusjuhtmega üle ruumi tulema ning abikaasa ehitas tühja nurka ka nurgariiuli, kuhu saab kõik purgid jm köögitarvikud panna, mida ma toas igapäevaselt ei vaja.

Niimoodi sai meie väliköök juba täitsa asjalik ja paar päeva peale projekti valmimist läks kohe kasutusse ka, kui ämm kupatas seal terve nädalavahetuse seeni ja tegi arooniamahla. Ilmselt oleksin hulluks läinud, kui arooniamahla oleks toas tehtud, minu uues ja puhtas köögis, sest teatavasti need plekid ei tule ju eales maha… Saunas saab ka osasid lilli kuni külmadeni hoida ning kuivatan seal erinevaid maitsetaimi. Nii et tegelikult on ikka päris mõnus, et selline võimalus olemas on. Ideaalis tahaks sinna kunagi ka kraanikaussi ja saunajookide külmkappi, aga eks näis, millal me nende järgmiste asjadeni jõuame.

Võrdluseks veel üks pilt vahepealsest etapist, mis näitab hästi, kui suure muutuse saab tegelikult ainuüksi kraabitsa, värvi ja pintsliga teha.

Neid värvikihte laes oli muidugi 4, sest kärtsroosat ikka andis valgeks värvida… ja seintele tegin peale lahtise värvi kraapimist ka väiksemaid pahtliparandusi.

Ja siis väike esinduspilt ka. Saunas käimine muutus igatahes palju meeldivamaks ja kuigi esimestel aastatel väikeste lastega me väga suured saunatajad polnud, siis nüüd kütame aina tihedamini lihtsalt oma perele sauna 🙂

Aiajutud

Uskumatu, et ma blogisin viimati aprilli lõpus ja vahepeal on mööda läinud terve suvi, ilma et ma oleksin näidanud või kirjutanud sellest, missugune on meie aed ja mida seal sel suvel tehtud sai. Aga õnneks annab seda viga parandada 😉

Ei ole vist suur saladus, et aiandusest on saanud minu üks lemmikumaid hobisid ja kui on vähegi ilma ja õige aastaaeg, siis veedan aias suure osa oma vabast ajast. Ainult sügiseks tuleb suuremat sorti kopp ette, sest pikalt on saanud aiaga tegeleda ja kui siis hakkab töö ka pihta, aga aiandushooaeg ei ole veel kaugeltki läbi ja korraga tuleb käia palgatööl, tegeleda perega ja kõik sügistööd tahavad ka veel tegemist, mõtlen küll, et milleks seda jama vaja on… Aga tavaliselt on nii, et kui millegagi õues juba pihta hakkan, siis tuleb jõud ja motivatsioon iseenesest, ka peale tööpäeva koolis.

Üks suuremaid projekte sel suvel oli oma uue lillepeenra lõpetamine. Alustatud sai sellega eelmisel sügisel, kui panin osa taimi maha ja kaevasin ala esimest korda läbi, aga kuna peenar jäi siis katmata, ääristamata ja palju taimi oli ka veel puudu, siis oli kevadel tunne, nagu oleks otsast peale hakanud. Igatahes oli enne maja tänavapoolne külg selline ebamäärane:

Päris vanasti oli seal tegelikult põllumaa, aga sellest on ikka üsna palju aastaid, kui aiaviljade kasvatamise tee äärest kaugemale kolisime. Siis sai sinna tehtud maasikapeenar, aga kuna maa oli ligi 50 aastat olnud põllumaa ja seega kurnatud, siis need maasikad lõpuks eriti ei kandnudki, nii et eelmisel suvel sai maasikad likvideeritud ja tehtud uued kastid põllu kõrvale. Ja ausalt öeldes saime juba sel aastal rohkem saaki kui vana maa pealt. Üks lilleribakene oli niisiis veel iidsetest aegadest alles jäänud. Tegelikult küpses mul peas mitut aastat plaan, kuidas see kõik ümber teha ja rajada üks korralik lillepeenar, mis oleks majaga paralleelselt ja selline ta siis välja tuli:

Pikalt olin segaduses, et kuidas peenart ääristada, sest ma ei tahtnud selle eest paarsada eurot maksta, aga lõpuks jõudsin täitsa hea lahenduseni, mille pealegi sai täiesti tasuta ja hetkel olen sellega väga rahul. Ääriseks sai maa sisse maaga tasa kaevatud tellised, nii et saab servast muruniidukiga üle sõita – suheliselt mugav lahendus, sest ei pea ääri eraldi trimmerdama. Ja multsi teeme ise. Kahjuks ei saa ma tänavapoolse osaga veel 100% rahul olla, sest vanast ajast jäänud võrkaed häirib kohutavalt, aga seni kuni uus hekk pole suureks kasvanud, ei taha seda ka likvideerida. Nii et projekte jätkub ka järgmisteks aastateks.

Kaks aastat tagasi sai rajatud maja lõunapoolsemasse külge lillepeenar, mis on sel aastal olnud aia kõige ilusamate lilledega. Isegi 3 aastat tagasi istutatud kolmest pojengist kaks õitsesid sel aastal! Oi kui kaua ma ootasin pojengide õitsemist! Uude lillepeenrasse sai ka istutatud 3 pojengi, millest kaks oma vanaema aiast, ja juba sel aastal nägin ka nende õied ära, nii et olen rahul 🙂

Järsku tabas mind lisaks pojengidele ka iiriste vaimustus ja plaan on sinna peenrasse neid kevadel juurde istutada. Ning taustal paistavad pojengide õienupud!

Väike pildike põllumaast ka, sest sellega on ikka omajagu mässamist. Õnneks aitas ämm kevadel veidi peenraid teha, sest see on ka päris suur töö. Pikas plaanis tahan kas kõik juurviljad või vähemalt suurema osa kastidesse saada, sest nii on hooldada ikka palju lihtsam. Eelmisel aastal sai kastidesse istutatud maasikad ja sel aastal tegime juurde kaks kasti kurkidele ja kõrvitsalistele.

Suvel saime lahti veel ühest aia häbiplekist. Nimelt oli meil sauna ees üks väga ebamäärane moodustis, mille all oli sauna settekaev. Kuna me päris täpselt ei teadnud, kuidas see ava suletud on, siis oli sinna peale minek keelatud ja lasime rohul kõrgeks kasvada, et kellelgi kiusatust ka poleks. Plaan oli muidugi kohe peale kolimist see koletis “esimese asjana” ära likvideerida, aga läks nii nagu alati 😀 Õnneks keegi sinna sisse ka ei kukkunud ja nüüd sel suvel siis ehitasime settekaevule uue luugi, nii et nüüd on umbrohuhunniku asemel ilus maaga tasane luuk, kust saab vajadusel ka kaevule ligi. Ilmselt sellega seoses uuendan järgmisel aastal natuke saunaesist lillepeenart ka 😉

No vot, sellised aiaprojektid siis on meil käsil olnud. Eks tegemist on ikka kogu aeg aiaga, aga nii tore on ka. Isegi, kui parajasti mõni suurem töö pooleli pole, käin enamikel päevadel tiiru ümber maja ja vaatan oma nunnud üle. Samuti meeldib mulle oma aiast kimpe teha. Kevadel kasvatasin lausa osasid lilli (astreid) ise selle mõttega ette, et nendest on hea sügisel kimpe teha ja need on ennast igati ära ka õigustanud.

Õnneks jääb ikka tegelikult aia kõrvalt aega ka veidi elu nautida, nii et nii hull see ikka pole, et ainult aia orjuses kogu aeg oleks. Aga eks ma olen ka mitmeid aastaid teadlikult selle nimel töötanud, et oleks võimalikult lihtne hooldamine ja peab tunnistama, et tehtud töö annab tulemusi. Kes alles alustab aiapidamist, siis minu nipid on:

1. Võimalikult vähe üksikuid asju ehk siis lilled koondada peenardesse – on oluliselt vähem tööd ja minu meelest ilusam ka.
2. Maa tasandamiset on päriselt kasu! Kuigi tasandamine on suur töö, on niitmine selle võrra lihtsam ja tulemus ilusam.
3. Põllumajandus kastides – ehitamine vajab veidi vaeva, aga rohimine on kordades lihtsam.
4. Lillepeenarde servad ääristada. Kuigi siin on inimesi, kes mulle vastu vaidlevad, siis loomade ja lastega on minu meelest ikkagi lihtsaim, kui on konkreetne tõkend peenral ees.
5. Peenrad multsida. Umbrohi tuleb oluliselt aeglasemini ja kui ka tuleb, siis saab sellest lihtsa vaevaga lahti. Mina ei pane multsi alla mitte midagi, sest elu näitab, et umbrohi kasvab lõpuks kõigest läbi – raiskad ainult aega ja raha ning pärast on läbi kile vms palju tüütum rohida (+ mikroplast)

Oma parimat elu naudime jätkuvalt terrassil, mis on täiesti asendamatu osa nii toast kui aiast 🙂 Pildil oma aia maasikad ja metsikult kasvavad kannikesed 🙂